Rosimannus: kui Reform ei meeldi, tehke oma erakond

Rosimannuse pahameele tingis suhtluskeskkonnas jagatud vabakonna blogipostitus, mis tõi välja vastuolu, et kuigi partei kui kodanike ühenduse vorm on mõeldud just avaliku ühishüve läbipaistvaks edendamiseks, teeb Reformierakond kõik, et enda sees toimuv diskussioon maha vaikida ja kõik suud ühte sõnumit edastama panna.  

«Mina ei saa aru, milleks nii palju tühje sõnu teha ja teoretiseerida? Tehke ära see ideaalerakond, kus juhtimist ei toimu, kogu arutelu toimub telekaamerate ees, mille programm on kogu ühiskonna arvamuste mediaan, mille kogu toimetamiseks vajalik raha tuleb üksnes liikme taskust, kuhu maksu maksta mittejõudev kodanik pole oodatud ja mille sisereeglid kehtestavad kõik need, kes erakonda ei kuulu. Tehke ära, muidu see jutt eriti midagi ei maksa,» pareeris Rosimannus, kes nimetas enda sõnavõttu mitte pahatahtlikuks, vaid eluterveks skepsiseks.

Looge oma partei

«Kustmaalt hakkab sisemine kaootilisus mõjutama toetajate usaldust ja organisatsiooni identiteeti? Ärge muutuge vabakonnast vihakonnaks.»

Ta viitas, et erakonna loomine ei tohiks hea idee korral kuigi keeruline olla, sest kui Reformierakond 18 aastat tagasi loodi, oli koos vaid 200 inimest ja tänavu viimastel kuudel on erakonnaga liitunud samapalju.

Rosimannus kirjutas, et kuuldavasti plaanib riigikogu langetada erakonna loomiseks vajaliku mõttekaaslaste alampiiri 500 liikmeni ja nii on võimalik alus panna ka parteile, kus kogu arutelu käib telekaamerate ees.

«Sotsioloogina ootan sellist eksperimenti suure põnevusega. Mu hüpotees on küll, et selle mudeliga edu saavutamiseks tuleks enne ümber kasvatada valijaskond, et nad usuksid, et efemeersed, ebastabiilsed ja lõhenenud erakonnad oleksid samas suutelised eeskujulikult riiki juhtima.»

Postituse kommentaariumis seepeale vallandunud kriitikale vastas Rosimannus, et ei kuulu riigikokku ega Reformi juhtorganitesse, ning igaüks peaks murega kirjutama oma saadikule. Reform on aga arenev ja sisemiselt avameelne organisatsioon. «Mul ei ole tõesti muu rohkem kui 10 000 liikmega organisatsiooni juhtimise kogemust kui Reformierakond. Vabandan.»

Kritiseerijad õhutavad viha

Rosimannuse sõnavõtule kirjutasid vastuseid mitmed ühiskonnas tuntud inimesed, teiste hulgas IT-ettevõtja Sten Tamkivi ja erakonnast välja heidetud Silver Meikar.

Tamkivi juhtis tähelepanu, et teda kummastab Rosimannuse loogika, nagu oleks ühiskonnas ainult kahte sorti sõnaõigusega inimesi - need, kes astuvad Reformierakonda ja need, kes teevad oma partei. «Senikaua, kuni keegi on ainult (sic!) valija, kodanik, siis on ainult «tühi jutt ja teoretiseerimine».»

Meikar juhtis tähelepanu sellele, et kuigi Rosimannuse üles riputatud Reformierakonna programmi kohaselt peaks partei olema üht maailmavaadet esindavate inimeste kogum, vaadatakse sellele piisava lojaalsuse korral läbi sõrmede.

«Raini kopeeritud lõigus räägitakse Euroopa Liiduga tihedama lõimumise vajalikkusest. Samas esindab pidevalt erakonda üks suurimaid ELi skeptikuid ning see ei paista huvitavat kedagi juhtkonnas. Küll aga siis, kui mõni tema kolleegidest julgeb kahelda erakonna valitud taktikates, saab ta sise- ja välisringis sõimata. Ehk siis ideel/maailmavaatel/väärtustel ei ole tegelikult tähtsust või siis ei oma see erilist tähtsust, kui lojaalsus keskvõimule on tagatud,» kirjutas Meikar.

Rosimannus lükkas kriitika kategooriliselt ümber.

«Pole mingeid rindejooni. See on väljamõeldis. Kes selle sõnaõiguse ära võttis jälle? Kas erakonna liikmetel on oma erakonna sisereeglite kohta ka mingi sõnaõigus? Kustmaalt hakkab sisemine kaootilisus mõjutama toetajate usaldust ja organisatsiooni identiteeti? Ärge muutuge vabakonnast vihakonnaks. Neid küsimusi võib vast vabas Eestis veel tõstatada? Isegi minusugune erakonnaga liitunud reakodanik,» kirjutas ta.