Seppik: juht vastutab ka oma alluvate ees

Seppiku sõnul ei pea ülemus vastutama alluva ühe vale liigutuse eest, näiteks Edgar Savisaare protokollile allkirja panemata jätmise eest, aga kui tegu on suurema süstemaatilise rikkumisega, siis ei saa ülemus jätta vastutust võtmata. Ta lisas, et 180 võltsitud tõendit on märkimisväärne rikkumine.

Tema hinnangul ei ole politseiametis võimalik sellist rikkumist teha, ilma et keegi ei näeks. «Seda ei saa üksinda teha, mingil tasemel ülemused pidid olema sellest teadlikud. Politseijuhtkond pidi olema sellest teadlik.»

Ta märkis, et kui käsuahel ja ettekandeahel ei toimi, siis on see juhtide vastutada.

Ta ütles, et probleemid ametis kipuvad kasvama ning nendega tuleb ministril tegeleda. «Ega siin ei ole rohkem midagi mõelda ka ministril, ta on nüüd pealt vaadanud küll. Ma ei ütle, et keegi peaks tagasi astuma, see on alati lihtsaim variant ja see ei välista tulevikus samasuguste sündmuste toimumist.»

Seppik ütles, et tegu on kahetsusväärse olukorraga ja politsei peab organisatsiooni sisse vaatama. «Kõik algab organisatsioonist ja tema juhtidest, kuskil see politseis tugevasti logiseb.»

Telesaate «Pealtnägija» eestvedamisel sai avalikuks juhtum, kus politsei- ja piirivalveameti juht Raivo Küüt ning Ida prefekt Aldis Alus vaikisid maha Ida prefektuuri sisekontrollitalituse koostatud liiklustalituse ametnike kuriteost teatanud ettekande.

Prefekt Aldis Alus sai 5. märtsil oma sisekontrollitalituselt ettekande. Kus kirjeldatakse, kuidas liiklustalituse juht Alvar Ottokari soovitusel on patrullpolitseinikud kasutanud nelja kuu jooksul teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat ja kahte kaalu.

Ottokari soovitusel sisestasid politseinikud liiklusrikkumiste protokollidesse andmed, nagu kasutatuks kiirusemõõtmisel ühte teist, mootorrattale paigaldatud radarit. Kokku sai ebaseaduslikult karistuse 180 inimest.

Küüt ning Alus pääsevad skandaalist ilmselt karistuseta.