Skandaali mahavaikinud politseijuhid hiilivad vastutusest kõrvale

180 tõendi võltsimine politseinike poolt – umbes nii võib sõnastada telesaate «Pealtnägija» eestvedamisel avalikuks toodud juhtumi. Selle keskmes on tavalised politseinikud. Ent peadirektor Küüdi «tagatoas» tehtud salajase kokkuleppega kisti sinna ka juhtunut varjata otsustanud politseijuhid Küüt ja Alus.

Täpsemalt sai peadirektor Küüt 5. märtsil Ida prefektuuri sisekontrollitalituselt ettekande. Seal kirjeldatakse, kuidas Ida prefektuuri liiklustalituse juht Alvar Ottokari soovitusel on patrullpolitseinikud kasutanud nelja kuu jooksul teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat ja kahte kaalu.

Veelgi enam – Ottokari soovitusel sisestasid politseinikud liiklusrikkumiste protokollidesse andmed, nagu kasutatuks kiirusemõõtmisel ühte teist, mootorrattale paigaldatud radarit.

Ei pea olema jurist, mõistmaks, et pealtnäha süütute valeandmete protokolli kandmine on tegelikult labane andmete võltsimine. Karistusseadustiku kohaselt on see kuritegu.

Tõsi, Postimehe kasutuses oleva sisekontrollitalituse ettekanne ei viita kriminaalkuriteo koosseisule. Kuid see on arusaadav. Tegemist on distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega, kus tõdetakse, et seoses rohkem kui kuu aja möödumisega antud rikkumise lõppemisest ei ole asjaosalisi võimalik enam aegumise tõttu distsiplinaarkorras karistada.

See kõik võimaldaski politsei juhtkonnal juhtum nii-öelda kalevi alla panna. Polnud oluline, et nii kaotasid kõik 180 ebaseaduslikult karistuse saanud inimest sellega õiguse valesti mõistetud karistusest pääseda.

Isegi liiklustalituse juht Ottokar, kelle kohta sisekontrolli ettekanne ütleb otsesõnu, et mees vassib vastutusest pääsemiseks ja kelle talituse juhina töötamise ajal on talituses tekkinud halb, töötajate lahkumist põhjustanud sisekliima, sai rahulikult oma ametis jätkata.

Olukorda muutis oktoobri lõpus ajakirjanduse kätte jõudnud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte, mis sundis telesaadet «Pealtnägija» politsei juhtkonnalt toimunu kohta otsesõnu aru pärima.

Kohe pärast eelmisel teisipäeval esitatud küsimusi hakkas jää liikuma. Nädal aega hiljem, kui oli selge, et telelugu ilmub, alustas ameti sisekontrollitalitus ametialase võltsimise asjus kriminaaluurimist.

Nii omandab tagantjärgi hoopis sisulisema tähenduse peadirektor Küüdi lõik värskest politsei aastapäevakõnest: «Siin on iga valesti koostatud väärteoprotokoll, iga taatlemata unustatud seadmega mõõdetud kiiruseületamine, iga mõttetu ja lubamatu sõna, pilt või tegu internetiavarustes, iga läbiotsimise või kuriteo matkimiseks taotlemata jäänud luba korvamatu kahju meie usaldusväärsusele ja suur plekk meie austusväärsel vormiriietusel.»

Juhi meel võib muutlik olla. Postimehele üritati eile väita, et esialgu suutis taatlemisspetsialist Ottokar oma kõrgeid ülemusi lihtsalt osava jutuga ära petta. Ehk Küüt ja Alus jäid justkui uskuma Ottokari väiteid, nagu vahetanuks ta kiirusemõõtjatel ära vaid teatud osad, mis kõik kokku andsid komplekti nõuetele vastavast kiirusemõõtjast.

See on väide, mille korrakaitsepolitsei juhid Tallinnas võinuks une pealt ümber lükata. Paraku said nemad ja isegi politsei peadirektori asetäitja korrakaitsealal Tarmo Miilits juhtunust teada samuti alles eelmisel nädalal.

Sellest, millega politseijuhid oma käitumist õigustavad ja kuidas nende kolleegid neid hukka mõistavad, loe pikemalt Postimehe paberlehest või Postimees Plussist.