/nginx/o/2008/12/15/105882t1h307e.jpg)
Ma ei ole politoloog, ajaloolane ega välispoliitika ekspert. Seetõttu püüan USA presidendivalimisi vaadelda ja lahata läbi enda lähimate huvide prisma, muusikuna, eestlasena, euroopaliitlase ja maailmakodanikuna. Maailm – see on ju ümmargune.
Tellijale
Andres Lõo: Red Hot Chili Peppers või Metallica?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mõtlen USA peale, siis ilmub silme ette pildirida Ameerika filmidest, popstaaridest, sekka heliloojad John Cage ja Steve Reich, kõnelejad Chomsky, Fran Lebovitz, kunstnikud Andy Warhol, Jean-Michel Basquiat, ja muidugi hulk stand-up-koomikuid, kelle olukirjeldused ning verbaalsed šaržid USA presidentidest ja teistest võimukandjatest on kujundanud mu arusaama sellest supervõimust.
Olgugi et mu ettekujutus USAst on ilmselt eksitavalt mõne sealse suurlinna nägu, ilmestavad sellegipoolest seda portreed kõige enam Dave Chapelle’i, Robin Williamsi ja George Carlini stand-up’id ning Bill Maheri meelelahutuslik poliitikashow «Real Time». Kõik see kokku mõjutab oluliselt enam kui sealne neljas võim, ajakirjandus – näiteks New York Timesi lugemine või CNNi vaatamine.