Maanteeamet: autojuhtide ootused talvistele teedele on liiga kõrged

Hallimäe sõnul ei olnud paljud teekasutajad reedel saabunud talvisteks sõiduoludeks valmis vaatamata ilmaprognoosidele ja maanteeinfokeskuse poolt edastatud hoiatustele.

«Suur osa kindlasti järgis nõuandeid, aga kindlasti mitte kõik, sest liikluses oli kohata palju suverehvidega liiklejaid ja ka sõidustiil ei vastanud tihtilugu talvistele oludele,» märkis ta.

Rääkides reedesest teeoludest, ütles Hallimäe, et teehooldajad said hakkama, kuigi oli probleeme.

«Võis tunduda, et liikluses valitses kohati kaos. Võibolla see oligi nii, aga kindlasti ei olnud kaos teehoolduses,» lausus Hallimäe. «See toimis vastavalt kehtestatud marsruutidele. Toimus rutiinne tegevus.»

Ta möönas, et ei saa öelda, et kõik oleks olnud ideaalses korras.

«Oli probleeme, kuna see lumekogus, mis alates reede hommikust maha sadas, oli küllalt suur,» tunnistas ta. «Lund sadas vahetpidamata üksikute pausidega. Sellele järgnes laupäevaöine temperatuuri langus, mis omakorda põhjustas libedust.»

Postimees avaldas reedel lugeja video, kus varahommikul oli Tallinna-Narva maantee ääred teelt välja sõitnud autosid täis. Kui lund hakkas sadama juba viiest hommikul, siis miks ei olnud tee ca kolm tundi hiljem puhtaks lükatud?

«Lumesadu jätkus pidevalt lühikeste vaheaegade järel,» põhjendas Hallimäe. «Ei saa öelda, et teehooldust poleks tehtud. Meil on fikseeritud läbitud marsruudid. Hooldust tehti vaatamata sellele, et sadas.»

Hallimäe sõnul on teekasutajate ootused talvisteks sõidutingimusteks viidud üsna kõrgele.

«Teekasutajad ei arvesta tihti sellega, et talvel võivadki teed olla libedad ja liiklustingimused raskendatud,» lausus ta.

Eestis teevad riigimaanteede hooldust ettevõtjad ja maanteeamet on tellijaks. Maanteeamet ei kontrolli konkreetselt iga talihooldustöö tegemist, vaid saavutatud seisundit. Neid seisunditasemeid, mis tulenevad liiklussagedusest, on kolm.

Eesti riigimaanteede võrk ulatub ligi 16 500 kilomeetrini, millest kõige kõrgemal tasemel ehk kolmandal on 2100 kilomeetrit. Need on riigi põhimaanteed ja mõned suuremad tugimaanteed, mis peaksid olema kõige paremas korras.

«Kuid ka kolmandal seisunditasemel ei pea sõidujäljed olema pidevalt lume- ja jäävabad,» ütles Hallimäe. Seda juhtudel, kui pidevalt tuleb lund juurde. Aega on lume koristamiseks hooldajal kuni viis tundi.

Seisunditase kaks on kehvem. «Tehakse regulaarselt libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole teepinna lume- ja jäävaba hoidmine,» täpsustas Hallimäe.

Kõige madalama seisunditasemega teedel piirdutakse ainult lumetõrje tegemisega. Neid teid on kõige rohkem ehk üle 10 800 kilomeetri.

«Seega 60 protsenti riigimaanteedest on sellised, kus piirdutakse enamasti vaid lumetõrje tegemisega,» võttis Hallimäe kokku. Talihooldeks kulub aastas ligi 15,5 miljonit eurot.