Urmas Vadi Eesti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Heili Sibrits

24. oktoober 2012, 00:00

Sel kuul ilmunud «Tagasi Eestisse» on urmasvadilikult hull lugu – peategelast Johni, kes näeb välja nagu Lennon, saadavad kolm aktiivset ahvi. Ahvid on nagu ahvid ikka, ainult et John peab kolmiku väljaheiteid koristama ja need tüübid pasandavad üsna korralikult. Veelgi enam, ahvid püüavad meest nahka pista. Samas ei tööta John sugugi loomaaias, vaid eesti keelt ja kirjandust väärtustava toimetajana kirjastuses Koolibri.

Kokkuvõttes on Vadi romaani peategelane täiesti tavaline keskeale lähenev meesterahvas, kes ei suuda kuuldavalt sõnadesse vormida seda, mida või keda ta oma elult tahab. Ikkagi eestlane!

Harju keskmiku tähelepandamatut elu elab John hetkeni, kui tema ellu ronivad need kuramuse ahvid. Esialgu kontrollivad pärdikud teda vaid unenägudes. Ent teatavasti on unenägudel võime mõjutada nägijate enesetunnet, pealegi kipub ahvide ja Johni loojal ehk Vadil enesel unenäolisus ja reaalsus põimuma (meenutagem kas või filmi «Kohtumine tundmatuga»). Ja segadust jätkub ses loos viimaste ridadeni. Samas kirjutab Vadi stiilis, mida on lihtne ja nauditav lugeda.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles