/nginx/o/2009/03/31/156935t1ha822.jpg)
Osalusveebis on üleval ettepanek alandada vanemahüvitise maksimummäära ja kulutada säästetud raha lasteaiamaksu tasumiseks ehk lapsed saaksid riigi kulul lasteaias käia.
Kodanik soovitab vanemahüvitist alandades teha lasteaiad tasuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguses majandussurutises on üha aktuaalsemaks muutunud teema, kus lapsevanemad on lasteaiale võlgu või on sunnitud lapse lasteaiast üldse ära võtma, kuna lihtsalt ei suudeta enam üha kerkivat lasteaiamaksu maksta, kirjutab Marko Nuuma osalusveebis oma ideed tutvustades.
«Minu jaoks on arusaamatu, et alg- ja põhiharidus (kool) on meie riigis kohustuslik ja tasuta, kuid lasteaed, kus antakse nn. alusharidust, pole seda,» tõdeb ta.
Ettepaneku tegija kinnitusel pole lasteaia näol tegemist pelgalt lastehoiuga, vaid toimub ka hariduse andmine ning sealsed õpetajad ja kasvatajad on õppinud pedagoogid, mitte lapsehoidjad.
Raha tuleks vanemahüvitise maksimummäära alandades
Ta teeb ettepaneku kaotada ära vanematelt küsitav lasteaiamaks. Lasteaedade ülalpidamiseks vajaliku raha aga saaks riik alandades vanemahüvitise maksimummäära praeguse 30 000 krooni pealt umbes 18 protsenti.
Numma põhjendab oma ettepanekut nii: Eestis sünnib aastas keskmiselt 15 000 last, seega on nn lasteaiaealisi lapsi u 60 000, kellest 80 protsenti ehk 48 000 last käib lasteaias.
Keskmine lasteaiamaks kuus koos toiduga on ligi 700 krooni, seega peaks riik 48 000 lapse lasteaiatasu hüvitamiseks kulutama kuus 34 miljonit. Aastas küüniks see summa (korrutades 12 kuuga) 0,4 miljardini.
«Vanemahüvitise kulu on 2,2 miljardit aastas. Seega tuleks vanemahüvitise kulu langetada 2,2 miljardi pealt 1,8 miljardi peale ehk kõigest 18 protsenti,» tõdeb ta.
Kui riik selle ettepaneku heaks kiidaks ja ellu viiks, siis suurendaks see Numma sõnul oluliselt kindlustunnet lapsevanemate (eriti vähekindlustatute) mitme aasta vältel pärast vanemahüvitise perioodi lõppu.
Igale lapsele oleks tagatud lasteaias alushariduse omandamine ja sotsialiseerimisvõimalus, olenemata lapsevanema majanduslikust võimekusest.
Samuti annaks see olulist kokkuhoidu raamatupidamisteenuse arvelt - enam poleks vaja tegeleda arvete koostamisega lapsevanematele, ka kasvatajad/pedagoogid saaks rohkem tegeleda oma põhitööga, lisab ta.