/nginx/o/2009/03/31/156730t1h5564.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd leiab, et avaldatud majandusprognoos kinnitab vajadust uue koalitsioonileppe järele, kuna olemasolevat, majanduskasvule tuginevat lepet pole enam võimalik täita.
Mänd: prognoos kinnitab uue koalitsioonileppe vajadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Männi hinnangul on rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos liiga optimistlik, sest majanduse elavnemisest pole vähimatki märki, vahendas Rahvaliidu pressiesindaja.
Tema sõnul tuleb koalitsioonierakondadel avalikkusele esitletud kampaaniahõnguliste päästeprogrammide asemel ühiselt koostada majanduskriisist väljatuleku sisulised meetmed.
Männi hinnangul on vaja teha kiired otsused, mis eeldavad erakondade üksmeelt.
«Kuna majanduskasvule tuginevat koalitsioonilepet pole võimalik enam täita, siis
valitsusparteidel ei olegi dokumenti, mis neid ühendaks,» ütles Mänd, lisades, et
selline olukord on selge märk valitsuskriisist.
Mänd rõhutas, et riik on olukorras, kus valitsuserakonnad teevad valimiskampaaniat, kuid sisulist lahendust riik kriisist välja tuua ei paku neist ükski.
«Valitsusparteide esitletud päästeprogrammid on vastuolulised ega ühti koalitsioonileppega, mis on põhjendatav sooviga valimiste eel üksteisest eristuda,» lisas Mänd. Tema sõnul ei ole valitsus siiani rakendanud ühtegi mõjusat abinõu majanduse elavdamiseks.
Mänd avaldas lootust, ehk jõuab tänase majandusprognoosi taustal ka koalitsioonipartnerite teadvusse tõsiasi, et kriisist väljumine nõuab sisulisi meetmeid.
«Ehk õnnestub koalitsioonipartneritel valimishõnguliste päästeprogrammide põhjal koostada üks ja reaalne kava, millest võiks saada uus koalitsioonileping, tagamaks kriisi ajal riigi poliitiline stabiilsus,» sõnas Mänd.
Viimastel aastatel on rahandusministeeriumi prognoosid olnud optimistlikumad kui
tegelikkus.
«Rahandusministeeriumi prognoosides kumab poliitiline soov näidata olukorda ilusamana, kui see on. Seega võib spekuleerida, et kevadprognoos arvestab Maastrichti 3 protsendi kriteeriumi,» märkis Mänd.
«Suvine majandusprognoos võib näidata veelgi suuremat langust. Kui siis soovitakse Maastrichti kriteeriumile kindlaks jääda, tuleb valitsusel eelarvekärpe juurde sügisel tagasi tulla,» leidis Mänd.
«Kuna valitsus 2009. aasta riigieelarve koostamisel ei mõistnud asja tõsidust ja
eelarve koostati 3,5-protsendilist majanduslangust arvestades, siis nüüd on olukord
muutunud veelgi hullemaks,» lausus Mänd.
Ta lisas, et valitsus on oma otsustega reaalsest olukorrast pool aastat maas, piltlikult öeldes lõigatakse koera saba jupikaupa.
«Täna seisab valitsus juba väga keeruliste küsimuste ees, mille lahendamist pole enam võimalik edasi lükata,» oli ta veendunud.