Veel mittetöötavad ristmikukaamerad vaigistavad juba praegu liiklust

«Võib öelda, et kaameratel on juba praegu väärtus olemas ning nende paigaldamine oli õige tegu,» kinnitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitsei liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.

Tallinna Tehnikaülikool loendas liiklusrikkumisi taksopargi ristmikul enne ja pärast kaamerate paigaldamist ning tulemused olid päris üllatavad. Näiteks punase tule ajal ristmikule sõitmised vähenesid Endla tänava suunal 11 ja Sõpruse puiestee suunal kaheksa korda. Bussiradade kasutamine tavasõidukite poolt langes Endla tänava suunal 8,6 ja Sõpruse puiestee suunal rohkem kui kaks korda.

Kirsimäe ütles, et kui Tallinna ristmikukaamerate süsteem hiljemalt järgmise aasta jaanipäevaks tööle hakkab, siis punase tule ajal ristmikule sõitmise eest on trahv 96 eurot, bussirajal liikumise eest 20 eurot ning kiiruse ületamist karistatakse iga kilomeetri eest tunnis kolme euroga.

Kirsimäe kinnitas, et ka maanteedele paigaldatud kiiruskaamerate lõplik töölehakkamine ning juhtidele trahviteadete väljastamine võttis hea mitu aastat aega. Algul seisid maanteede ääres lihtsalt tühjad kaamerapostid. Seetõttu ei ole Tallinna ristmikukaamerate süsteemi käivitamise venimises midagi erilist.

Ta lisas, et taksopargi ristmikul praegu arendatav süsteem on täielikult automatiseeritud. Kaamerad teevad ainult pildi, kuid selleks et rikkujatele hoiatustrahv määrata, on vaja teha mitmeid olemasolevate süsteemide arendusi ning praegu sellega tegeldaksegi.

Kirsimäe sõnul peaks tänavu aasta lõpuks valmima tehniline lahendus, kuid see on vaid kogu arendustöö esimene etapp. Sellele järgneb seadistamine, häälestamine, testimine ning vigade parandus. Töötava tehnilise lahendusega võidaks üldsuse ette tulla ehk järgmise aasta esimeses pooles. Ristmikukaamerate paigaldamise eesmärk ei ole kindlasti mitte trahvide näol riigile raha teenimine, vaid liiklusohutuse suurendamine.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) strateegiadivisjoni juht Agu Leinfeld selgitas, et toimiva süsteemi loomisel on peale SMIT-i veel mitu osapoolt. Näiteks kaamerapiltide eest hoolitseb firma Alarmtec kui kaamerate paigaldaja ning piltidest ja kiirusemõõtmisest tekitatud andmekogu eest hakkab vastutama maanteeamet.

Edasi töötab süsteem nii, et andmekogu info saadetakse x-tee kaudu politsei menetluskeskusesse, kus kontrollitakse kõik andmed kaheksa erineva registri abil hoolikalt üle. See on suurt täpsust nõudev vastutusrikas töö.

Ristmikukaamerate terviksüsteemi püsikulud on kõigile osapooltele märkimisväärsed. Esimesel aastal kaetakse foorikaamerate püsikulude osa Euroopa Liidu Civitas Mimosa programmi rahadega. Praegu ei ole aga selge, kes hakkab kogu süsteemi ülalpidamist pärast seda rahastama.

«Meie oleme kaamerad üles pannud ning linna huvi on pärast aasta möödumist anda kogu süsteem riigile üle, sest trahvitulu laekub nagunii riigieelarvesse,» kinnitas Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo. «Linn on aga igal juhul kaameratest huvitatud, et vähendada korrarikkujate arvu.»

Ristmikukaamerate paigaldamine läks maksma ligi 300 000 eurot, millest enamus tuli EL-i Civitas Mimosa programmist.

Rikkumiste muutused taksopargi ristmikul

Punase tule all sõitmist, kiiruse ületamist ja bussirajal sõitmist loendati enne ja pärast ristmikukaamerate paigaldamist. Tulemused olid järgmised:

punase tule ajal väjasõidud ristmikule vähenesid Endla tänava suunal 11 ja Sõpruse puiestee suunal 8 korda;

bussiradade kasutamine sõiduautode poolt vähenes Endla tänava suunal 8,6 korda ning Sõpruse puiestee suunal 52 protsenti ehk üle kahe korra;

lubatud sõidukiirust ületasid pärast kaamerate paigaldamist Endla tänava suunal 0,59 ja Sõpruse puiestee suunal 0,01 protsenti sõidukite üldarvust.

Allikas: TTÜ, transpordiamet