Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Uksed, uksed...

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ester Pajusoo (Marina), Tarmo Song (Telegin) ja Aleksander Eelmaa (Serebrjakov) aktsioonis.
Ester Pajusoo (Marina), Tarmo Song (Telegin) ja Aleksander Eelmaa (Serebrjakov) aktsioonis. Foto: Ülar Mändmets

Kahjuks kipub lavastuste stsenograafia päevalehekriitikas enamasti tähelepanuta jääma. Muidugi seisneb osa põhjust kriitiku märkamisvõimes ja pädevuses, kuid n-ö olmeretseptsiooni lühivormi puhul, kus trükisõnasse mahubki vaid murdosa kogumuljest, võib see vaikimine tähendada sageli ka tunnustust – lavakujundus oli nii hästi tervikkontseptsiooni teenistuses, et lõi sellele kandva keskkonna ega tekitanud tajumisel ebakõlasid.

Theatrumi «Onu Vanjat» on aga võimatu vastu võtta Vladimir Anšoni lavakujundust eraldi märkamata. Kindlasti on üheks põhjuseks selle visuaalne leidlikkus, kuid mitte ainult. Pigem tõusebki see esile just teatava ebakõla mõttes, aga sedapuhku mitte negatiivses tähenduses.

Jumalaotsingust

Märksõnad

Tagasi üles