Mäggi: kompetents ja populaarsus ei pruugi kokku langeda

«Rohkem hääletatakse nende poolt, keda tuntakse-teatakse,» rääkis ta Postimees.ee’le, lisades, et praeguste suletud nimekirjade eelis on ju selles, et erakond saab europarlamenti saata selle isiku, keda parteilistel kaalutlustel sinna kõige otstarbekam saata on.

«Kui kehtiks eelmiste valimiste avatud nimekirjade süsteem, oleks erakonnad oma esitosinad kindlasti teistel alustel kokku pannud,» tõdes ta.

«Nimekirja esinumbrite kuvandis peab kindlasti olema midagi euroopalikku, selles mõttes on näiteks värskeim, Reformierakonna valik (Kristiina Ojuland) igati loogiline,» nentis Mäggi.

«Keda rahvas tegelikult europarlamenti tahab saada, me ju tegelikult ei tea,» leidis ta, lisades, et see selgub ju kohe valimiste järel.

«Kõhu- ja sabatunne ütleb, et valimistel võivad rohkem hääli saada isegi nimekirja tagumises pooles olevad isikud,» arvas suhtekorraldaja.

«Kui minu lemmik on nimekirja eesotsas, siis on mõtet tema poolt hääletada, vastasel juhul peaksin aitama europarlamenti tema kamraadi,» arutles Mäggi.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 7. juunil. Eesti saab kuus kohta, valimistel kasutatakse suletud nimekirjade põhimõtet ehk valituks saavad nimekirjade esinumbrid hoolimata isiklikult saadud häälte arvule.

Reformierakonna nimekirja juhivad riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, välisminister Urmas Paet ja riigikogu liige Igor Gräzin, Isamaa ja Res Publica esikolmik on europarlamendi saadik Tunne Kelam, riigikogu liige Marko Mihkelson ja MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks, sotside nimekirja eesotsas on rahandusminister Ivari Padar ning europarlamendi saadikud Katrin Saks ja Marianne Mikko, Rahvaliidu esikandidaadid on ettevõtja Anto Liivat, riigikogu liige Karel Rüütli ja Narva 6. Kooli direktor Jekaterina Golubtsova, Roheliste nimekirja juhib riigikogu liige Marek Strandberg ning Keskerakonna esimubriks saab Tallinna linnapea Edgar Savisaar.