/nginx/o/2009/03/30/156068t1h2df5.jpg)
Vene linn, kuhu Arnold Meri kolis pärast kommunistlikust parteist väljaheitmist, otsustas anda ühele tänavale tema nime.
Arnold Meri pagenduspaik annab linnatänavale tema nime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaal Lõuna-Siberis asuva linna Gorno-Altaisk võimud otsustasid anda ühele uuele tänavale Arnold Mere nime, teatab Izvestija.
Ettepaneku põlistada Arnold Mere nime tegid mullu kohalike sõjaveteranide, Vene keskuse ja Altai vabariigi kasakate esindajad.
Nime muutmise otsuse vastu võtnud komisjoni hinnangul pani Meri pronkssõduri teisaldamist kaitses ja keeldudes rinnast võtmast Nõukogude Liidu kangelase kuldtähte toime mitte vähem kaaluka kangelasteo kui sõja ajal.
Väljaande teatel anti Meri just seetõttu kodumaal kohtu alla kui «süüdlane eesti rahva ees».
Meri elas linnas 1952. aastast uni 1960-ndateni. Rindemees kolis koos perega sinna elama, pärast seda kui ta 1951. aastal kommunistlikust parteist välja visati ja talt võeti ära kõik autasud. 1956. aastal anti talle tagasi Nõukogude Liidu kangelase nimetus ja ta võeti uuesti parteisse tagasi.
Gorno-Altaiskis töötas mees agronoomina kohalikus puuvilja- ja marjakasvanduses, oli mööblitehases peainsener ja poliitökonoomika õpetajana kohalikus pedagoogilises instituudis. Eestisse pöördus perekond tagasi 1960-ndatele aastatel, kui Merist sai haridusministri asetäitjana.
Meri suri eelmisel reedel 89-aastaselt ja ta maetakse 1. aprillil Liiva kalmistule. 1941. aastal sai ta esimese eestlasena Nõukogude Liidu kangelase tiitli.