Politseipatrullid hakkavad rikkumisi vormistama arvutis

E-välimenetluse tarkvaralahendus peaks valmima oktoobri lõpuks, seejärel testitakse uue süsteemi töökorda kuni 14. detsembrini. «Kui tulemused on edukad – arendaja loodud lahendus vastab politsei tellimusele ja töötab veavabalt – siis alustatakse elektroonilisele välimenetlusele üleminekut 17. detsembrist. Sellest kuupäevast varustatakse kõik politseipatrullid (mitte ainult liikluspolitsei) e-välimenetluse töökohaga,» rääkis politsei- ja piirivalveameti elektroonilise välimenetluse projekti juht Imre Kollo.

Siis tekib üle Eesti kokku 200 mobiilset töökohta, mida on võimalik kiirelt teisaldada ühelt sõidukitelt teisele.  Igasse politseisõidukisse neid seadmeid ei pandagi, sest kõik politseiautod pole ööpäevaringselt kasutuses.

Siis hakkavad politseinikud väärteomenetluse menetlusdokumente koostama elektrooniliselt , digitaalsed dokumendid saadetakse krüpteeritult otse politsei menetlussüsteemi, mis omakorda saadab vajalikud andmed automaatselt e-toimikusse.

Loodav lahendus sisaldab eeltäidetud andmetega dokumente, kuhu andmed tuuakse varem sooritatud isiku ja sõiduki päringute abil.

«Selleks võtame riistvarana kasutusele eriseadistusega sülearvutid ja mobiilsed printerid, mida koos tarkvaraga nimetamegi e-välimenetluse töökohaks,» lausus Kollo. Kui seni on politseinikud e-politsei abil saanud peamiselt infopäringuid teha ja kaardirakendust kasutada, siis nüüd saavad arvutid uuendatud tarkvara.

Rikkujad saavad oma protokollid endiselt paberil - need prinditakse politseiautos välja kahes eksemplaris ja pärast läbilugemist tuleb need endiselt allkirjastada käsitsi, mitte ID-kaardiga. «Inimese  jaoks on suurimaks muutuseks asjaolu, et kui täna täidab politseinik isekopeeruvat blanketti käsitsi, siis uues lahenduses on enamus andmeid protokollist trükitud,» märkis Kollo.

«Oluline on seejuures teada, et lahendus on andmekaitse seisukohast turvatud ja arvuti ise isikute või menetluste andmeid ei sisalda. Info saadakse ja andmed salvestatakse krüpteeritud andmesidevõrku kaudu,» sõnas Kollo.

Kuna politseinike tuvastatud väärtegudest lõviosa moodustavad liiklusrikkumised, tähendab see peamiselt liiklustrahvide menetlust. «Samas on loodava lahendusega võimalik menetleda ka teisi enamlevinud rikkumisi nagu avaliku korra rikkumised, pisivargused, alkoholiseaduse rikkumised jms,» sõnas Kollo.

Poole lühem aeg

Küll aga ei võimalda lahendus menetleda vähemlevinud spetsiifilisi rikkumisi, kus on vaja koostada keerukamaid dokumente. Nimelt sisaldab loodav lahendus eeltäidetud andmetega dokumente, kuhu andmed tuuakse varem sooritatud isiku ja sõiduki päringute abil.

«Samuti sisaldab  uus süsteem mitmeid loogikareegleid, mis aitavad politseinikul dokumente täita hõlpsamini. Näitena võib tuua rikkumise kirjeldusi, mis genereeritakse rikutud õigusnormi paragrahvi põhjal – politseinik peab ainult pakutud faabula üle kontrollima ja kinnitama selle sobivuse. Nii hoitakse kokku aega pikkade tekstide kirjutamise arvelt,» kirjeldas Kollo.

Praegu kulub politseinikel ühe lihtsa ja selgete asjaoludega rikkumise, näiteks lubatud piirkiiruse ületamise vormistamiseks täita mitu dokumenti, millele tuleb korduvalt kirjutada samu andmeid (näiteks isikuandmed, menetleja andmed, rikkumise kirjeldus jms).

Kui käsitsi täidetakse sellise rikkumise dokumente umbes 20 minutit, siis arvuti peaks aitama sellise tüüprikkumise vormistamise aega kokku hoida 10 minuti võrra.

Teiseks saavutatakse kokkuhoid ka politsei kontoritöös. Kui praegu kannavad tänaval koostatud paberdokumentidelt andmed politsei menetlussüsteemi andmesisestajad, siis uue süsteemiga liiguvad nõutavate andmed otse politsei menetlussüsteemi ja e-toimikusse.

«See tähendab, et kontoris andmete töötlemisele kuluv ajaline ressurss vabaneb ja andmetöötlejate tööd on võimalik ümber korraldada. Vabanevat ressurssi on võimalik aga kasutada tänaval töötavate politseinike arvu suurendamiseks, et õiguskorda tagada,» sõnas Kollo.

Kollo rõhutas aga, et uue süsteemi täismahus juurutamine võtab kindlasti aega veel ligikaudu pool aastat. «Esiteks, nagu iga uue oskuse omandamine, vajab uus lahendus harjumist ja kasutuskogemust (ainult koolitusest ei piisa). Teiseks peame teatud aja järelkontrollina veenduma, et reaalses töösituatsioonis loodavad andmed  on kvaliteetsed,» põhjendas ta. Seepärast jälgitakse pärast e-välimenetluse käikulaskmist kuue kuu jooksul e-välimenetluses tekkivate digitaalsete menetlusandmete kvaliteeti põhjalikumalt.

«Kolmandaks, tuginedes varasematele kogemustele, ilmneb teatud hulk tarkvara vigu alles 1-2 kuu jooksul alates uue süsteemi kasutusele võtmist. Seetõttu saame rääkida täismahus e-välimenetluse rakendumisest ikkagi 2013. aasta teisest poolest.»