Karin Bachmann: piip ja plähvid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Karin BachmannMaastikuarhitekt

12. oktoober 2012, 00:00

Kivastiku raamatu vorm on tegelikult petlik. Sest see näeb välja nagu reisikiri ning tagakaas Vietnami kaardi ja teekonnaga süvendab muljet veelgi. Seepärast võib oodata, et lugema satuvad ka need, kes alguses loodavad leida soodsate hostelite, kõrtside ja giidide soovitusi (seda saab ka). Raamat on reisikiri küll, kuid mitte nii väga turistina ringikäimise vaatepunktist.

Peategelane Poiss rändab läbi Vietnami 500 kilomeetrit ühe vietnamlase rolleri tagaistmel – uskumatult hull transport sellise vahemaa jaoks. Enne seda on Poiss õppinud jooma, armunud, saanud hullusti haiget ja otsustanud enne kojusõitu enda eest põgeneda.

Teekonnakirjeldused tunduvad esiotsa hüplikud või pigem nagu ebaolulised, kuid lugedes hakkab pilt Vietnami elust end äkitselt kokku seadma ja taipad, et kujutad seda maad ette sama elavalt kui ükskõik millist täppis-dokumenteerivat kirjutist lugedes.Kivastik on meister emotsionaalselt laetud ruumi loomises, nii et isegi kui raamatu põhisisu triviaalseks pilgata (armukolmnurk), paneb konteksti osav ja lihtne representeerimine kõigele kuldse raami ümber.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles