/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/05/23/43703t1h6658.jpg)
Kui praegu seisab haridusministeeriumi ja ülikooli sõlmitavas riikliku koolitustellimuse (RKT) lepingus näiteks see, mitme ajaloolase koolitamise riik kinni maksab, siis sügisest nii detailseks ei minda.
Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edaspidi jagatakse raha mitmest erialast koosnevale õppevaldkonnale, mis ajaloo näitel oleks humanitaaria ja kunstid.
Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Annika Tina ütles Postimees.ee'le, et riiklikku koolitustellimust on kogu aeg eesmärgina õppevaldkondade kaupa eraldatud.
Mõni õppesuund kallim
Et aga mõni õppesuund või eriala on kallim ja teine odavam, oli tema väitel seni RKT-lepingus jaotus detailsem. «Uutes lepingutes on detailidest loobutud.»
RKT läbirääkimiste põhimõtteid Tina teatel ei muudeta, küll aga aruandlust. «Oluline on ülikoolide jaoks uut tüüpi aruandluse ülesehitus, mis tugineb üheselt õppevaldkondadele, mitte selle sees ülikooli otsustatud õppekohtade jaotusele õppekavade lõikes.»
Ülikoolil palju vabadust
Tina sõnul olid ka varem otsustused ning jaotusettepanekud ülikooli enda teha, kui ei väljutud haridusministeeriumi välja pakutud eelarve raamidest.
Tema väitel on RKT kohti jagades põhimõtteliselt võimalik näiteks olukord, kus üks ülikool loobub riigiteaduste riiklikust koolitustellimusest ja eraldab vabanevad kohad psühholoogide koolitamiseks.
«Ülikoolil on vabadus ise otsustada RKT õppekohtade jaotus õppevaldkonnas. RKT läbirääkimistel seab raamid vaid õppevaldkonna või õppesuuna prioriteetsus.»
Eelisvaldkonnad ennekõike
See tähendab tema sõnul, et näiteks ei saa riigiteaduste RKT õppekohtade arvu suurendada prioriteetideks loetavate loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkondade RKT õppekohtade arvelt.