/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/05/30/45582t1h3a81.jpg)
Riigikogu liikme Peeter Tulviste sõnul oleks võinud kohtuotsuse genotsiidis süüdistatud Arnold Meri üle siiski enne tema surma ära teha.
Tulviste: Arnold Meri kohtuotsus oleks võinud ära olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei taha nüüd ütelda, et ta oleks pidanud karistuse kätte saama kindlasti. Oleks tahtnud näha, et oleks olnud põhjalik kohtulik uurimine, mis oleks lõppenud ka otsusega. See jäi ära ja sellest on kahju,» ütles Tulviste Postimees.ee'le.
Tema sõnul on Meri huvitav kuju, kelle elu vääriks uurimist.
«Tegu on teatavasti Nõukogude Liidu kangelasega. Venemaal see on suur asi ja ilmselt see ongi suur asi. Eesti seisukohast oleks ta kangelane, kui ta oleks 1949 küüditamist korraldama või kontrollima saadetuna öelnud, et ta seda ei tee.»
Tuleviste rääkis ka, et hiljuti sattus talle kätte ajakirja Olion 1931. aasta number, kus oli sees Arnold Meri üsna meeldiv kirjutis. «Intelligentse noore inimese mõtted kultuurist ja poliitikast,» võttis ta artikli kokku.
Tulviste sõnul võib märgata ka tendentsi, kus Nõukogude poolel Teises maailmasõjas sõdinud kipuvad olema nõrgema tervisega kui Saksa poolel võidelnud.
Seetõttu on tema väitel neid, kes on Nõukogude poolel sigadusi teinud, raskem karistada kui teisi. «Võimalik, et Nõukogude poolel olid rindel olud tõepoolest hullemad,» pakkus ta üht selgitusvõimalust.
Ööl vastu tänast suri oma Tallinna kodus genotsiidis süüdistatud Arnold Meri (89), millega lõppeb ka menetlus tema küüditamiste süüasjas.
Teda süüdistati selles, et tema kui ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri juhtimisel küüditati 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest, sealhulgas vanureid ja lapsi.