Õiguskantsler: riigikohtusse pöördumine oleneb parlamendi tegevusest

Õiguskantsler ütles Postimehele, et riigikohtusse pöördumise otsus sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti teeb riigikogu põhiseadusvastased sätted korda. «Kuna tegu on õiguslikult üsna keerulise olukorraga, peab seadusandjal olema piisavalt aega uue regulatsiooni ettevalmistamiseks,» lausus ta.

Teder rõhutas, et riigikogule seaduse muutmiseks juba kevadel tehtud ettepanek ja ka ja võimalik riigikohtule esitatav taotlus on laiemad, kui keskerakondlasest saadikuid Priit Toobalit ja Lauri Laasit puudutav kriminaalasi. «Õiguskantsler saab algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse abstraktselt, mitte konkreetse õigusvaidluse asjaoludest lähtudes,» ütles ta.

Praegu tekkinud olukorrast rääkides ütles Teder, et kuigi teatud menetlustoiminguid ei saa riigikogu liikmete suhtes enne saadikupuutumatuse võtmist kriminaalmenetluses teha, on teiste toimingutega tõendite kogumine endiselt võimalik. Nii on tema sõnul võimalik teha näiteks läbiotsimist mujal kui riigikogu liikme juures ja üle kuulata tunnistajaid. «Kas need saadikupuutumatuse äravõtmisele eelnevalt lubatud menetlustoimingud on kuriteokahtluse tõendamisel sama efektiivsed, on omaette küsimus,» nentis ta.

Kas need saadikupuutumatuse äravõtmisele eelnevalt lubatud menetlustoimingud on kuriteokahtluse tõendamisel sama efektiivsed, on omaette küsimus.

Teder tuletas meelde, et riigikogu liikme puutumatus ja kriminaalmenetluslik immuniteet on põhiseaduslikud kaitsegarantiid, mille eesmärk on ära hoida võimalikke teoreetilisi kuritarvitusi, ning alles pärast nende «takistuste» kõrvaldamist saab kriminaalmenetlus jätkuda kõiki üldisi reegleid arvestades.

Küsimusele, kas praeguse korra põhiseadusvastasuse tõttu on kohtus kasutuskõlbmatud ka kõik alates mullu septembrist vastavate menetlustoimingute abil riigikogu liikmete kohta kogutud tõendid, vastas Teder, et tema tõendite kasutuskõlblikkuse kohta hinnanguid ega prognoose ei anna ning see on õigusemõistmise ülesanne.

Küll aga viitas ta riigikohtu lahenditele, mille järgi on tõend põhimõtteliselt lubamatu, kui selle saamisel on oluliselt rikutud kehtivat korda. Samuti võib tõendit tema sõnul käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised, näiteks kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust korduvalt ja tahtlikult rikkunud.

Saadikupuutumatuse probleemid tõusid taas päevakorrale eile, kui õiguskantsler otsustas Toobalilt ja Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused riigiprokuratuurile tagastada, sest ehkki prokuratuur ja kaitsepolitsei lähtusid saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbiviies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsler pole rahul mullu septembris kehtima hakanud muudatustega, mille järgi peab parlamendi asemel hoopis õiguskantsler otsustama, kas anda nõusolek saadiku suhtes kriminaalmenetluses mõningate menetlustoimingute tegemiseks. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et saadiku juures läbiotsimise korraldamiseks pole tarvis riigikogu nõusolekut.

Teder leiab, et riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse sekkumise tõttu võivad vaba mandaadi teostamist suuresti mõjutada. «Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes riigikogu,» rõhutas ta.

Teder juhtis seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu juba mullu oktoobris ning tänavu märtsis tegi ta parlamendile ettepaneku seadust muuta. Riigikogu otsustas ettepanekuga üksmeelselt nõustuda ning aprillis algatas põhiseaduskomisjon ka sellekohase eelnõu, mis paraku pole täiskogu ette seni veel jõudnud.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles eile Postimehele, et esialgsete plaanide kohaselt peaks komisjon saadikupuutumatuse küsimused uuesti kõne alla võtma 18. oktoobril.