Kolme inimese hukkumise põhjus võib olla keelatud rehvides

Liiklusseadus ei luba protekteeritud rehve veoautode esiteljel kasutada, sest keegi ei tea, mis olukorras on välisel vaatlusel uue kaitsekihi saanud rehvide sisemus. Ometi seda tehakse. Ja kui taastatud rehv esiteljel puruneb, muutub kümneid tonne kaaluv veoauto juhitamatuks.

«Väike valearvestus ja piltlikult öeldes tekib nii maanteel olukord, kus teile võib 90-kilomeetrise kiirusega vastassuunast otsa lennata kümneid tonne kaaluv mürsk,» ütles korrakaitsepolitsei vanemkomissar Raul Sihver.

Nii juhtus ilmselt ka neljapäeval Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinna-Narva maanteel, kus veoautol Scania jooksis maha taastatud esirehv ja juhitamatuse tõttu vastassuunavööndisse kaldunud veok tappis väikeautos Nissan Note sõitnud kaks naist.

Päris kindlasti oli protekteeritud ehk taastatud rehvi süü aga 17. novembril Harjumaal Vasalemma silla juures toimunud õnnetus, kus juhitavuse kaotanud veok rammis vastassuunavööndis surnuks maasturiga Männikule õppustele teel olnud kaitseväelase, mitmete välismissioonide veterani.

Nii sagedasi rehvide lõhkemisest tingitud surmavate tagajärgedega õnnetusi annab Eestis meenutada. «Mina midagi sellist vähemalt ei mäleta,» ütles pikaajalise liikluspolitsei kogemusega komissar Riho Tänak.

Politsei korraldab kaks korda aastas – veebruaris ja septembris - küll kogu Euroopat hõlmava kampaania raames veokite sagedasema kontrollimise nädala, ent paistab, et see ei ole siiski piisav.

Taolisi veoautode kontrollreide toimub Tänaku sõnul tegelikult muidugi rohkem ja tulemused ei ole liiklusohutuse seisukohast rõõmustavad. «Alati peame maantee äärde seisma panema üks või kaks veokit, mille tehnoseisund ei luba sellega edasi sõita,» rääkis Tänak.

Reeglite järgi peavad veokid läbima igal aastal läbi tehnoülevaatuse, kus esiteljel kasutatavad probleemsed rehvid peaks vähemalt teoorias välja tulema ja neid autosid ei tohiks ülevaatuselt läbi lasta.

Ent keegi ei takista veoki omanikku masina esiteljele korralikke rehve ainult ülevaatuse ajaks alla panna. Ning hiljem need vanemate vastu vahetada. «See, kes paneb esisilla alla protekteeritud rehvid, peab ausalt öeldes hullumeelne inimene olema,» ütles rehviäriga tegeleva ERAA Rehvid müügimees Janek Luhaäär. «Kunagi ei või teada, mis korras taastatud rehv sisemiselt tegelikult olla võib. Seda võib juba mitu korda varem taastatud olla.»

Arvestades, et kehtiva liiklusseaduse kohaselt ähvardab rikkujat tehnonõuetele mittevastava auto juhti kontrollimisel vahelejäämisel kuni 400-eurone trahv, pole kasu enam loodetud kokkuhoiustki.

Kui rehvipaari protekteerimine läheb veokile maksma 300 eurot ja kõige odavamate uute rehvide ost veokile 650 eurot, siis võib see kokkuvõttes isegi kallimaks minna. «Politsei suhtub raskeveokite tehnilise seisundi rikkumistesse sama resoluutselt, kui joobes juhtimisse ja kihutamisse,» lubas komissar Tänak.

Kontrollreidide tulemused

14. – 20. veebruaril kontrollis politsei Eestis 622 raskeveokit, neist 487 kodumaal registreeritud ja 135 teise riigi registris olevat veokit. Kokku määrati karistusi 90 juhile. Avastatud rikkumistest kõige suurema osa moodustasid: sõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise rikkumised – 69; sõiduki tehnilise seisukorra rikkumised - 30. Tehnilise rikke tõttu keelati 16 veoki liiklemine. Veoki roolist kõrvaldati kolm purjus ja viis lubatud sõidukiiruse ületanud veokijuhti.

10. – 16. oktoobril kontrollis politsei Eestis 431 raskeveokit, neist 338 kodumaal registreeritud ja 93 teise riigi registris olevat veokit. Kokku määrati karistusi 98 juhile. Avastatud rikkumistest kõige suurema osa moodustasid: sõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise rikkumised – 50; sõiduki kaalu (ülekaalu) rikkumised – 28; sõiduki tehnilise seisukorra rikkumised - 13. Veoki roolist kõrvaldati kolm purjus ja neli lubatud sõidukiiruse ületanud veokijuhti. Tehnilise rikke tõttu keelati kahe veoki liiklemine. Ühel veokil tuvastati tahhograafiga manipuleerimine.

Allikas: politsei