Ossinovski teeb uue katse tervishoidu krahhist päästa (23)

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas eile valitsusele tervishoiu päästeplaani. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe eelmine kavand jäi eelmises, reformierakondlase Taavi Rõivase juhitud valitsuses tolmu koguma ja sisulise aruteluni ei jõudnud.

«Oluline sõnum on, et valitsus toetas vajadust Eesti tervishoiusektori rahastust suurendada. Konkreetsed summad lepitakse kokku aprillis algavatel riigieelarvestrateegia läbirääkimistel. Lisaks alustame laiema tervishoiusektori reformiga, vähendades tervishoiu rahastamise killustatust. Selleks koondame kõik riigi tervishoiukulud ühte kohta ehk haigekassasse, kes hakkab selle eest vastutama,» rääkis Ossinovski.

Tänavu on haigekassa eelarve 1,1 miljardit eurot, lisaks rahastatakse riigieelarvest mitmesuguseid teenuseid (näiteks hambaravi, vaktsineerimist ja ravikindlustuseta inimeste ravi) umbes 100 miljoni eest aastas.

See muudatus annab küll haigekassale suurema rolli Eesti tervishoius, kuid raviraha kohe juurde ei too.

Millise mudeli alusel haigekassa tulubaasi täpselt laiendatakse, pole veel lõpuni selge, kuid juba varem on tervise- ja tööminister teinud ettepaneku, et nii nagu ettevõtjad maksavad praegu töötajate palkadelt 13 protsenti sotsiaalmaksu, hakkaks mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu tasuma riik.

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et valitsusele esitatud memorandumis ei tehta ettepanekuid katteallikate kohta. «Kulude katmine on laiemalt riigieelarve tulubaasi kujundamise küsimus ja katteallikad selguvad kevadel riigieelarvestrateegia koostamise käigus,» lausus ministeeriumi pressiesindaja Birjo Must.

Rahandusministeeriumi kava

Valitsus arutas Ossinovski ettepanekuid neljapäeval, sotsiaalministeeriumi esitatud rahastusettepanekuid heaks ei kiidetud. Rahandusministeerium kaalub pensionäride eest sotsiaalmaksu tasumise asemel teist meetodit. Küll aga oldi ühel meelel, et kõik tervishoiukulud peaksid koonduma haigekassasse.

Ossinovski on veendunud, et tema plaan annaks meedikutele märku, et Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on tagatud ja riik annab järk-järgult lisaraha juurde. Just Eesti tervishoiusüsteemi rahastamise probleemidega on meedikud seni põhjendanud oma tõrksust lõpetada töötüli. Meedikutele tutvustab ta tervishoiu uut rahastamismudelit reedel ja seejärel on neil kuni teisipäevani aega kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Plaani nõrgad küljed

Ka eelmise valitsuse ajal tegi Ossinovski kaasministritele ettepaneku, et riik võiks hakata maksma eakate eest sotsiaalmaksu, kuid eelmise valitsusjuhi Rõivase ajal päästeplaani sisulise aruteluni ei jõutud.

«Koalitsiooni tehes ütlesin, et see ei ole valikuküsimus, see otsus tuleb langetada. Peaminister (Keskerakonda kuuluv Jüri Ratas – toim) on kinnitanud, et see lahendus leitakse,» rääkis tervise- ja tööminister. Ta ei salga, et ilmselt tuleb suurem piikide murdmine sel teemal rahandusminister Sven Sesteriga (IRL).

Nii nagu igal plaanil, on ka sellel ideel omad nõrgad küljed. «Põhimõtteline ja laiema diskussiooni koht on küsimus ravikindlustatud versus kindlustamata inimesed,» rääkis ta.

Kui praeguse ravikindlustussüsteemi järgi ei maksa haigekassa ravikindlustuseta inimeste raviarveid, siis Ossinovski sõnul see loogika tänapäeval enam ei toimi ja vajaks muutmist. Ravikindlustuseta inimesi on Eestis umbes 70 000.

Säästud otsakorral

Kui 2016. aastal kattis haigekassa oma 29 miljoni eurose suuruse ülekulu n-ö headel aastatel kogutud säästude arvelt, siis paari aasta pärast on praegu veel varuks olevad miljonid tervise- ja tööministri hinnangul otsas.

«Edasi saab riskireservi (kaks protsenti eelarvest – toim) kasutada haigekassa nõukogu ja teist reservi valitsuse otsusel. Reservid otsa ei saa, aga olukord läheb pingelisemaks, kuigi lisaraha hakkab juurde tulema,» sõnas Ossinovski.