/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
Tallinnas astusid täna taas kohtu ette nn passimaffia liikmed, kellest kümme nõustus kokkuleppemenetlusega ja ühe puhul lõpetati kriminaalasi oportuniteedi põhimõttel. Kuritegelikku ühendust juhtinud eaka naise kriminaalasi läheb üldmenetlusse.
Fotod: «passimaffia» liikmed astusid kohtu ette (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtus istus süüdistatavate pingis kümme inimest, keda süüdistatakse muu hulgas kuritegelikku rühmitusse kuulumises ja altkäemaksu võtmises. Lisaks oli kohtus naine, keda süüdistati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tähtsa dokumendi kuritarvitamist. Tema puhul lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel.
Postimees on varem kirjutanud, et menetluspooled ehk riigiprokuratuur ja süüdistatavate kaitsjad peavad läbirääkimisi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Tänasel istungil selgus, et enamiku süüdistatavate osas jõutigi kokkuleppele.
Menetluslike takistuste tõttu ei jõutud kokkuleppeni vaid kuritegeliku ühenduse juhtfiguuri Ljubov Genrihsoni (66) osas, keda ei olnud ka kohtus. Kohus jätkab naise süüasja arutamist üldmenetluse korras.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus sõnas, et kuna teda süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises, siis on prokuratuur seisukohal, et tema karistus peaks teistest rangem olema.
Politsei pidas kohtualused kinni 2015. aasta oktoobris operatsioon «Maarika» käigus. Neid kahtlustati ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises ja neist 11-le esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.
Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muu hulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
Peamiselt naistest koosnenud grupp tegeles dokumendipettusega aastaid. Petuskeemi juhtis varem karistamata toona 65-aastane Ljubov Genrihson, keda süüdistataksegi kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritarvitamises ning kelmuses.
Uurimine selgitas, et naisel oli kokku kolm identiteeti ja tal oli rahvastikuregistris kolm isikukoodi. Tema huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Altkäemaksu võeti tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja», vaid raha liikumiseks oli olemas vahekassa.
PPA töötajate karistused
Teiste seas kuulus kampa neli PPA naistöötajat, kellest kaks töötas Tallinnas teenindusletis, üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniosakonna teeninduskeskuses ja üks oli politsei peamaja teabehaldusosakonna töötaja.
Riigiprokurör Evestus taotles neile kokkuleppemenetluses viit aastat vangistust maksimaalse viie aastase katseajaga, millest kaks kuud läheks reaalselt ärakandmisele. Lisaks ei tohiks nad kolm aastat kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas töötada ning samuti tuleks neil kokkulepete kohaselt tasuda riigile kuritegeliku tegevusega saadud ja äratarvitatud vara suuruses väljamõistetavad summad.
Evestuse sõnul oli kokkulepete sõlmimisel oluline, et avalikus teenistuses töötanud inimesed saaksid osalise šokivangistuse ja et neilt mõistetaks välja kuritegelikul teel saadud rahasummad.
Žanna Reede, Põhja prefektuuri endine töötaja
Süüdistatakse altkäemaksu võtmises, võltsitud dokumendi kasutada andmises, dokumendi võltsimises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.
Ülle Lill, politsei- ja piirivalveameti endine töötaja
Süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.
Meeli Paluvits, politsei- ja piirivalveameti endine töötaja
Süüdistatakse altkäemaksu võtmises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.
Laivi Seeman, Põhja prefektuuri endine töötaja
Süüdistatakse altkäemaksu võtmises, kuritegelikku ühendusse kuulumises ja dokumendi võltsimises. Prokurör taotleb liitkaristusena viit aastat vangistust, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks kaks kuud.
Süüdistuse on saanud veel Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova, Anton Kimmer ja Oksana Dmitrieva, kes ei ole PPA töötajad. Viimasele taotles prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi põhimõttel, mis tähendab, et kuriteo toimepanemine oli tuvastatud, kuid toimepanija roll, antud juhul kuritegeliku ühenduse teenuseid tarbinud isiku roll, oli väike.
Sergei Zimakovi, Irina Savenkova ja Olga Tsvetkova puhul lepiti kokku viieaastane vangistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui nad ei pane sama pika katseaja aja jooksul toime uut kuritegu. Jekaterina Botšarovat ja Jekaterina Leonovat võib oodata kolmeaastane tingimisi vangistus sama pika katseajaga. Anton Kimmerile taotles prokurör rahalist karistust.
Harju maakohus kuulutab otsuse välja 6. veebruaril.
Mis on «passimaffia»?
Postimees on varem kirjutanud, et politsei sisekontroll jälgis pool aastat kõrvalt, kuidas «passimaffiaga» seotud Tallinna prouad kuritegelikku äri ajasid – kliente leidsid, neile vajalikud tõendid organiseerisid, selle eest tuhandeid eurosid kasseerisid ja Venemaa kodanikud lõpuks nii pealtnäha täiesti seaduslikult Eesti kodakondsuse või elamisloa said.
«Passimaffia» konspiratsioon ületas uurijate ootused. Daamid olid tutvuste abil seadnud asjad nii, et nendega koostööd teinud ametnikud politseiameti kodakondsuse ja migratsiooni osakonnast võisid taotlusi menetleda vahelejäämist kartmata.
Pealtnäha olid dokumendid korras ja ohu tuvastamiseks oli «passimaffia» palgal politseis oma inimene, kes sai elektrooniliselt hoida silma peal sellel, et grupeeringusse kuulunud prouade koostatud taotluste puhul tõrget ei tekiks. Kui kellelgi tekkinukski riigisüsteemis mõne taotluse kohta küsimusi, saanuks käimasoleva menetluse kohalt lihtsalt imestunud nägu teha ja asi oleks ilmselt sellega lõppenudki.
Seetõttu pidigi politsei sisekontroll esimesed pool aastat toimuvat lihtsalt jälgima. Avanenud pilt jahmatas – sõbrannade ja tuttavate seltskond hankis pealtnäha igati korralikke dokumente. Olid selleks siis keeleeksami tunnistused, haridus- või arstitõendid. Nende abil sai taotleda juba kraad kangemaid dokumente – Eesti kodakondsust või siinset elamisluba. Vene kodanike seas on need hinnatud dokumendid, sest annavad võimaluse piiranguteta reisida. Kliente seega idapiiri taga leidus.
Et muidu läbi ja lõhki Vene inimeste dokumenditaotlused politseis menetlemisel tõrgeteta läbi läheksid, vajaski «passimaffia» seal n-ö oma inimesi. Nendeks olidki kaks Tallinnas teenindusletis töötanud ametnikku, lisaks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniosakonna ametnik ja politsei peamaja teabehaldusosakonna töötaja. Enamik neist olid enam kui kümneaastase staažiga kogenud töötajad.
Nende inimeste abiga tagati, et muidu ebaseaduslike taotluste menetlemisel ei tekiks kõrvalistel ametnikel küsimusi. Et umbkeelne «klient» ei saanud ise passilauda minna, leiti selleks temaga väliselt sarnanev isik, keda grimeerija siis veelgi tõelähedasemaks kohendas. Seejärel suunati too kodakondsusbüroosse «õige» teenindaja jutule. Nii asjad sujusidki: inimesed ja dokumendid liikusid reaalselt, taotlused rahuldati ning teenust ostnud Vene kodanikud maksid «passimaffiale» teenustasuks mõne tuhande euro suuruseid summasid.
Kõik jäänukski märkamatuks, kui polnuks PPAs toimunud personalimuutusi. Nende tulemusena sattus rahuldatud kodakondsustaotluste järelkontrolli tegema uus inimene, kellele mitu juhtumit anomaalsed tundusid. Pealtnäha puudus taotluse kohta positiivse vastuse saanud isikutel igasugune seos Eestiga. Et selliseid juhtumeid oli kümneid, pöördus ametnik murega sisekontrolli.
Möödus kuu ja asja kohta algatati ametlik kriminaaluurimine. Nende käigus kooruski välja jalgpallinaiskonna suurusega võrduv üheteistkümneliikmeline «passimaffia» koosseis. Pettusega hangitud dokumentide ihkajate ring oli märkimisväärselt suurem, kui «passimaffia» teenindada jõudis. Kuid jutt on siiski kümnetest juhtumitest.
Kriminaalasjas on oportuniteedi põhimõttel lõpetatud menetlus 75 inimese suhtes. «See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav,» selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina. Küll aga on neile määratud erinevad kohustused, samuti peavad nad hüvitama kriminaalmenetluse kulud.