:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/01/17/4881091t1hf99a.jpg)
Tallinna halduskohus tühistas täna valitsuse otsuse anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov välja Ukrainale.
Kohus tühistas terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Ukrainale väljaandmise (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus tühistas valitsuse mullu 21. detsembri korralduse ning tegi valitsusele ettekirjutuse Vladimir Poljakovi Ukrainale väljaandmise küsimuse uuesti otsustamiseks.
Eesti kodaniku väljaandmise lõpliku otsustuse teeb valitsus, kes peab korraldust andes olema veendunud, et isiku välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muuhulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud.
Kohus leidis, et kuna vastustaja ei ole välja selgitanud kõiki otsustamiseks vajalikke olulisi faktilisi asjaolusid, siis on korraldus seetõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Postimehele.
Kohus mõistis valitsuselt välja Vladimir Poljakovi kasuks menetluskulud.
Otsus on jõustumata ja sellele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul.
Kaitsepolitsei pidas Poljakovi kinni mullu veebruaris, kahtlustatuna terroristlikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi osales Vladimir 2014. aasta suvel Ukrainas niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös ja täitis vähemalt kahel korral - 2014. aasta suvel ja novembris - talle antud ülesandeid.
Muuhulgas olid ülesanneteks objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste valvamine ja konvoeerimine, kuid välistada ei saa ka osalemist lahingtegevuses. Rühmituse tegevus oli Ukraina andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu.
Mullu suvel edastas Ukraina peaprokuratuur Eesti prokuratuurile taotluse Poljakovi väljaandmiseks, eesmärgiga viia kriminaalmenetlus läbi Ukrainas.
«Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,» on kriminaalasja kommenteerinud juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8-15-aastane vangistus.
Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5-20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on varem tunnistanud väljaandmise õiguslikult lubatavaks.