/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
Täna keskpäeval loeti lõppenuks Eesti esimese tudengisatelliidi ESTCube-1 edukas missioon, juba kaks aastat käivad ettevalmistused järgmise programmi jaoks.
ESTCube-1 läks pensionile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Halloo, Maa. Siin ESTCube-1. Olen töötanud kosmoses 651 päeva inimkonna helgema tuleviku nimel. Tänasest lähen pensionile ja loen järgmised 20 aastat teie sõbrapäevasoove.» Nende morsekoodis edastatud sõnadega läks satelliit «pensionile», jäädes ümber maakera tiirlema seni, kuni see umbes 20 aasta pärast seal ära põleb.
Programmi algataja ja juhendaja, Tartu Ülikooli dotsendi Mart Noorma sõnul täitis programm oma eesmärgid: andis panuse Eesti majandusse, teadusse ja haridusse, aga samuti maailma kosmoseavastustesse. Selle raames on kaitstud 19 magistri- ja 28 bakalaureusetööd, on valmimas 2-5 doktoritööd, tehtud üle 50 teaduspresentatsiooni valdavalt rahvusvahelistel konverentsidel.
Teaduslikest eesmärkidest oli kõige tähtsam eesmärk kõigepealt ehitada satelliit valmis, selleks kulus viis aastat. Teiseks tuli panna see kosmoses tööle ning kolmandaks saada funktsioneerima ka kõik alamsüsteemid. «Neist kõige tähtsamad olid need, mida meie tiim tegi esmakordselt: panna nanosatelliit elektromagnetite abil pöörlema kontrollitult ja suurel kiirusel. Teiseks vaadata, et sellel ajal teised alamsüsteemid jääksid tööle ja toodaksid vajalikul hulgal elektrit,» rääkis Noorma.
Edasi testiti elektrilise päikesepurje komponente. Ainsana ei õnnestunud päikesepurje juhtme väljakerimine – juhet välja ei tulnud.
«Tudengid määrasid kindlaks tehnilise probleemi: mehaanika ei pidanud vastu stardiga seotud vibratsioonile. Mootorisse signaal läheb, aga mootor ei tööta ilmselt mehaanilise purunemise tõttu,» rääkis Noorma. Ta lisas, et mootor oli sisseostetud komponent, mitte nende meeskonna tehtud.
Tulevikuplaanid
Järgmine missioon on sel aastal alustav AALTO-1, mille juhtülikool on Aalto ülikool, kuid osalevad ka Eesti tudengid. Missiooni juht on Jaan Praks. «Soovime oma Soome sõpradele edu, et neil õnnestuks päikesepuri välja kerida,» ütles Noorma.
Samuti on plaanis osalus Euroopa ESEO missioonil 2016. aastal, kuhu eestlased panustavad kaamerasüsteemi ehitamisega. Noorma selgitas, et ESTCube tegi oma missiooni ajal üle 800 väga ilusa pildi - nii ilusaid fotosid pole varem ükski satelliit teinud. Kui ESEO programm otsis oma satelliidile parimat võimalikku kaamerasüsteemi, osutus Eesti meeskond võitjaks. Suveks peab nendele ehitatav kaamerasüsteem valmis olema.
Viimased kaks aastat on teadlased tööd teinud ka selle nimel, et edukale ESTCube-1 missioonile järgneks ESTCube-2. «Rahastuslepinguid veel pole, missioon on ka kallim ning keerulisem kui esimene,» ütles Noorma. Selle missiooni eesmärgiks on viia elektriline päikesepuri välja maa magnetväljast ja lennutada nanosatelliit Maa orbiidist kaugemale. «See sõltub Aalto missiooni tulemusest, kas neil õnnestub päikesepuri välja kerida,» märkis Noorma.
Noorma tõi võrdluse, et selle raha eest, mis kulus Eesti maailmas tutvustamisele ning meie tudengite õppimisse panustanud ESTCube’i programmile, saaks ehitada napilt 30 sentimeetri pikkuse jupikese maanteest.