Kristiina Ojuland pürib oma uue parteiga riigikokku

«Ole ettevaatlik.»

Jane Snaith, nelja lapse ema – noist kaks kasulast –, pidi seda hoiatust mitut puhku kuulma.

Ta oli viis aastat tagasi, enne kohalikke valimisi, liitunud Reformierakonnaga pragmaatilisel põhjusel: et auklik-lombine kodutänav Tabasalus Harku vallas lõpuks ometi korda saaks tehtud. Saigi. Aga kui ta seejärel, olles niigi juba toetanud kümme aastat vabatahtlikuna lastekodulapsi, tahtis nende abistamise teemat erakonnas rohkem esiplaanile tuua, põrkas ta justkui vastu müüri. Valitsuspartei eesotsas, nägi Snaith (tal on inglasest abikaasa, seepärast niisugune võõras perekonnanimi), ajavad suured isiksused oma väljakujunenud vagu.

Snaith, kes viimati töötas Taani ehete müügijuhina Baltikumis ja nüüd loob kasuperede tugigruppe üle Eesti, otsustas Reformierakonnast lahkuda.

«Ole ettevaatlik,» kõlasid hoiatused.

Aasta tagasi, kui Reformierakond oli heitnud oma ridadest välja Kristiina Ojulandi, süüdistades teda sisevalimistel hääletuspettuses, saatis Snaith koos naistest koosneva väikse sõpruskonnaga Ojulandile kirja, milles nad tõdesid, et ei tea, mis on must ja mis on valge ning kus on tõde, ent avaldasid talle toetust. «Kui naised ei toeta naisi, siis naised ei lähegi kunagi poliitikamaastikul edasi,» põhjendab Snaith (45) kirja läkitamist.

Mõõt sai täis

Selle aasta kolmandal päeval saabus Snaith koos paarikümne inimesega Tallinnas Kadrioru pargi servas asuva Oru hotelli konverentsisaali Ojulandiga näost näkku kohtuma. Ojuland, olles enda sõnul mullu suvel kaks kuud seedinud Reformierakonnast väljaheitmist, oli sõitnud sügise nädalalõppudel oma autoga mööda Eestit, kohtunud tavaliste inimestega ja kuulanud nende mõtteid, pidanud nõu ka Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku ning teadlase Raik-Hiio Mikelsaarega, kes mõlemad on flirtinud uue erakonna loomise ideega. Novembri keskel jõudis Ojuland (47) sisimas otsusele, et tõepoolest – oleks vaja luua uus partei.

Kohtumisel Oru hotellis, kus paljud osalejad kuulusid või olid kuulunud Reformierakonda, leidis Ojuland oma mõttele toetust. Teiste hulgas Snaithilt. «Olen valmis olema in,» mäletab ta oma tookordset lubadust.

«Ole ettevaatlik,» kuulis Snaith neilt, kes olid kuulnud, millega ta ennast on sidunud.

Nüüd, veidi rohkem kui pool aastat hiljem, on uus partei, Rahva Ühtsuse Erakond, saamas tõsiasjaks. Erakonna registreerimiseks vajaliku viiesaja liikme nõue sai eelmisel nädalal täidetud. Lähipäevil tuleb kontrollida, ega nende hulgas ole mõnda fantoom- või libategelast, sest skandaalne start on viimane asi, mida alustav erakond vajab. Ojuland tunnistab Postimehele, et nii mõnigi noormees, kes õllest kuraasi võtnud, on avaldanud uljalt soovi erakonnaga liituda. «Aga kui nad on kaineks saanud, siis enam ei taha,» lisab ta naerdes.

Rahva Ühtsuse Erakonna esialgse tuumiku moodustavad endised reformierakondlased, kellest enamik nimetab perevahetuse põhjusena valitsuspartei viimase aja käitumist, mis on neile vastuvõetamatuks muutunud.

Peeter Reemann (44), nelja lapse isa, kes on veerand sajandit töötanud Võrumaal sepana, meenutab, et kui ta kümme aastat tagasi Reformierakonnaga liitus, käisid seal asjad just nii, nagu ta heas usus ette oli kujutanud. «Aga mida aeg edasi, alates Silvergate’ist, sain aru, et asjad pole enam õiged,» räägib ta. «Ja kui siis tehti Ojulandi tõekomisjon, kus uurimine oli nagu Potjomkini küla, sai mul mõõt täis. Omal algatusel astusin välja.»

Kui Ojuland Reemannile aasta algul helistas – nad olid seni peamiselt teretuttavad – ning ta koos paljude teistega, kelle sekka kuulus nii teadlasi kui ka ärimehi, Tartusse Kantri hotelli juttu ajama kutsus, otsustas ta uuele parteilisele algatusele õla alla panna. «Kristiina on teotahteline ja võimekas naisterahvas, ma toetan teda sada protsenti,» kinnitab Reemann.

Ka Piret Haljend (42), kolme poja ja pooleteiseaastase tütre ema, nais- ja heategevusliikumise aktivist samuti Võrumaalt, kuulus Reformierakonda kümme aastat nagu Reemanngi. Enda sõnul oli ta truu parteisõdur, ent hakkas sellest hoolimata ajapikku tajuma, et on erakonnas õnnetu. Mis siis, et Haljend, ametilt pereõde, juhtis Reformierakonna Võru valla piirkonda. Aga ta märkas, et kui erakonnas räägitakse inimestest, siis rääkija pilk rändab samal ajal pahatihti inimestest üle. «Ma olen 155 cm pikk,» avaldab ta, «ma tean, mis see tähendab, kui pilk on üle. See ei ole meeldiv.»

Haljendi karikas hakkas täis saama eelmisel aastal, kui küsimusele, mis ta oli kodukandis tõstatanud, ei pööranud partei mingit tähelepanu, ent mõni aeg hiljem, kui sama probleem kerkis Pärnus, muutus see ühtäkki oluliseks. «Su mõte on tore, aga keegi teine otsustab sinu eest,» resümeerib Haljend Reformierakonnas valitsenud suhtumise.

Jaanuari lõpus sai Haljendist koos Reemanni, Snaithi, Ojulandi ja veel 16 mõttekaaslasega Harjumaal Kaberneemes Oko restoranis uue erakonna asutajaliige.

Seni on RÜE ajanud asju ja tegutsenud liikmete annetustest. Kuni laulupeoni üüris erakond kontorit Oru hotellis, nüüd peab leidma uued ruumid. Ainus palgaline on koordinaator Anita Luik (27), kes lõpetab peagi Lähis-Ida magistri­õpingud Lõuna-Taani ülikoolis. Temagi kuulus varem paar aastat Reformierakonda, aga pikapeale ei tundnud end seal enam hästi. «Kõik on paigas ja kellegi poolt ära otsustatud,» põhjendab ta. «Suhtumine on ülevalt alla, inimesed on muutunud numbriteks.»

Reformierakonna meedia­esindaja ütles, et nad ei soovi uue erakonna loomist kommenteerida.

Kadunud üksmeel

Kohtla-Järvel sündinud ja Jõhvis keskkooli lõpetanud Ojuland on erakonda luues püüdnud kaasata ka vene inimesi. Ta kohtus mullu sügisel Narva gümnasistidega, kellelt küsis, kui paljud kavatsevad jääda Eestisse. Tõusid vaid üksikud käed. Sel nädalavahetusel käis ta kohtumas Paldiski elanikega, järgmisel nädalavahetusel kavatseb teha visiidi Maardusse. Seni on kümnendik uue erakonna liikmeid venekeelsed, neist enamik pärit Ida-Virumaalt.

Kirde-Eestis on RÜE heaks innukalt tööd rabanud Kiviõlis elav Evelyn Danilov (30), kolme poja ema, kelle erafirma West Wind pakub juriidilist ja finantsnõustamist ettevõtetele. Kui enamik teisi RÜE aktiviste on erakonda toonud 5–15 liiget, siis Danilovil küünib see näitaja üle 40.

On temagi Reformierakonna kasvandik, Kiviõli piirkonna endine juht. Aga aastate vältel kasvasid nad erakonnaga lahku. «Me ei leidnud enam üksmeelt,» tunnistab Danilov. Lahtiseletatult: talle ei meeldinud enam olukorrad, kus otsustavad mõned mehed, ülejäänutele jääb vaid kuulaja roll. Ta lahkus Reformierakonnast selle aasta algul.

Danilov on üks neljast naisest RÜE viieliikmelises ajutises juhatuses. Ainsa mehena kuulub sinna tehnoloogiaevangelist Indrek Vimberg (33), Eesti IKT Demokeskuse ja IKT Ekspordiklastri tegevjuht. Tema töökohustused, milleks on Eesti IKT-valdkonna rahvusvaheline mainekujundus ning firmade ekspordi edendamine, on teda korduvalt viinud kokku Ojulandiga. Ülikooli ajal kuulus ta mõnda aega ka Reformierakonda, kuid astus sealt pärast erasektorisse suundumist juba ammu välja. Aga kui Ojuland talle eelmise aasta lõpus helistas ja uuris, mida ta arvab erakonna loomisest, võttis Vimberg kohe esimese kõne peale vedu. Millegi uue loomine tundus talle põnev ja vaimu toitev. «Kui partei ära teeme, võib edaspidi pakkuda erakonna asutamise teenust,» lisab ta muigega.

Uue partei eestvedajad tahavad oma erakonnas maksma panna põhimõtte, et kõigi ideid ja ettepanekuid tuleb kuulata ning arutada. Sest enamikul on kogemus Reformierakonnast, kus oma häält kuuldavaks teha oli kõike muud kui kerge. Tamsalus elav Õnnela Raudsepp (41), kolme tütre ema, kes varem töötanud eri pankades ning nüüd juhib Rakvere spordiseltsi Kalev, jõudis kaheksa aasta jooksul Reformierakonnas tõdemusele, et kui tahad midagi läbi suruda ja ära teha, peab sul olema ladvikus tutvusi või pead kolima Tallinna. «Aga ma tahan, et ka poemüüja, kes teenib kolmsada eurot kuus, saaks sõna sekka öelda,» põhjendab ta RÜEga liitumist. Raudsepp, kelle abikaasa Pavo oli kümnendi eest Eesti parim suusasprinter, usub, et uus, puhtalt lehelt alustav erakond suudab võita rahva südame, sest «me pole kusagil käkki kokku keeranud».

Liidri tõmbejõud

Ojuland on alates kevadest, juba Euroopa Parlamendi valimiste ajast, panustanud enamiku oma ajast uue erakonna loomisse. Ta on käinud ettevõtetes ja laatadel, külastanud nii eakate päevakeskusi kui ka kutsehariduskeskusi. Ta on püüdnud endaga kaasa tõmmata inimesi, kes on oma kandis või oma erialal lugupeetud ja hinnatud. Enda hinnangul on ta vähemalt pooltega erakonna viiesajast liikmest kohtunud silmast silma. (Vahel harva jõuab jooksmas ka käia, lisab ta.)

Kuigi Ojulandil leidub palju vastaseid, isegi vaenlasi – blond, loll, gucci-mucci, loetleb ta lõbusalt enda kohta käibivaid klišeesid –, on tal uue erakonna ainsa üldtuntud nimena ka oma tõmbejõud. Frank Zukker (24), hambaravimaterjale ja -seadmeid turustava Prodenti müügikonsultant, kes ühtlasi õpib Tartu Ülikoolis juurat, kinnitab, et on alati olnud suur Ojulandi toetaja. Möödunud aastal, olles pettunud Reformierakonna juhtide käitumises, eriti Ojulandi hääletamisskandaali ajal, kirjutas ta Ojulandile toetava e-kirja, sai temaga kokku ning on kevadest saadik pühendanud iga oma vaba hetke uue erakonna ülesehitamisse. Ta on toonud RÜEsse umbes viisteist liiget. «Loodan, et aasta lõpuks saame tuhat liiget kokku,» lausub Zukker.

Uue erakonna tõehetk saabub juba seitsme ja poole kuu pärast riigikogu valimistel. Ojuland kinnitab, et kuigi suurtel erakondadel on palju kogemusi ja palju rohkem raha, rääkimata sellest, et kõikvõimalikud uued tulijad võivad üksteise võimalikku häältesaaki vähendada, on RÜE eesmärk kindlasti riigikokku pääseda.

----------------------------------------------------

Kas teate, et...

erakonna ajutises juhatuses on neli naist ja üks mees.

erakonna pisut rohkem kui 500 liikme hulgas on 43 protsenti naised ja 57 protsenti mehed.

enim liikmeid on pärit Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, Tartust ja Pärnust.

kümnendik liikmetest ei ole eesti emakeelega.

Allikad: Kristiina Ojuland, Anita Luik