Olime abikaasa Aarega Ingliste muinsuskaitseklubi asutajad 1988.a. Sealtkaudu liikus info, temaatilised rinnamärgid.
Sel aastal oli toimunud muinsuskaitseklubi heakorratalgud ja noorte klubilaste laager, mida juhtis oli Ülo Lomp. Oli loodud kohalik Rahvarinde liikumine ja moodustatud Juuru kihelkonna kodanike komitee. Algas EV kodanikkonna ja nende õigusjärglaste väljaselgitamine ja registreerimine.
Loomulikuks jätkuks oli osalemine Balti ketis.
Oma kortermaja keldris valmistasime plakateid.
23.augusti hommikul oli soe, kuid päeval müristas ja tuli korralik sadu. Hoidsime pöidlaid peos, et sadu lõpuks lõppeks.
Valtu kolhoosi esimees Tenno Teets kuulus Rahvarindesse ja organiseeris transpordi. Ingliste rahvas sõitis kohale Toivo Tammekänd´i juhitud bussiga ja Lau küla omad Evald Hindremäe kongiautoga.
Kuna tantsisin segarahvatantsurühmas, siis kandsin rahvariideid, küll Mustjala omi. Vahetult enne bussile minekut, sadu lõppes.
Käe otsas kahe ja poolene tütar Liina, seeliku all veel sündimata tütar, nii läksin teele.
Ei uskunud, et piisavalt rahvast kokku tuleb. Aga tuli.
Valtu kolhoosi inimesed seisid Rapla- Türi maanteel Sõõru ja Emmaku metsa vahel. Paljud olid tulnud kohale sõiduautodega. Inimestel olid kaasas transistorraadiod, kust saadi juhendeid.
Kõlasid isamaalised laulud ja Edgar Savisaar rääkis. Mäletan ka Marju Lauristini kõnelemas. Ja siis mööda ketti edasi antavat sõnumit, mida mantrana korrutati: «Vabadus, vabadus, vabadus!»
Oli ülev ja uhke ja uskumatu tunne. Võis pea uhkelt püsti lüüa ja tunda uhkust, et oled eestlane. See toimus siiski!
Pärast ketti suunduti Raplasse Mahlamäele kõnesid kuulama. Mina ei soovinud väikese lapsega minna ja palusin meid koju sõidutada. Aga koduvõti jäi abikaasa kätte, tema läks ju Tammemäele. Korter teisel korrusel. Sisse ei saa.
Õnneks tuli vastasmaja Ivan oma redeliga appi. Suvine aeg ja aknad lahti ning varuvõti kapinurgal.
Kogu see aeg vahetult enne iseseisvumist ja riigi taasloomist oli minu jaoks nii põnev ja tundus uskumatu. Kuid eesti rahva ühine rütm ja taevaisa arm ning tohutu vedamine tõi meile kauaoodatud vabaduse.